Uus Simoni kassi lugu (lühike)

Nukker

Eile olin päev läbi [kustutatud turvapõhjustel], mis rääkis [kustutatud turvapõhjustel]. Sain palju targemaks, kuigi osaliselt oli jutt tuttav. Aga päeva lõpuks tegi kogu see värk mind pigem kurvaks. Sai selgeks, et [kustutatud turvapõhjustel] on äri ja äris sõpru ei ole. Eks vaikselt, aga visalt olen hakanud sellest niigi aru saama, sellegipoolest ei olnud see rõõmustav uudis (hehh! [kustutatud turvapõhjustel]). Olen alati arvanud, et ütlus: "Järgige minu sõnu, mitte tegusid," on siuke naljakas eneseiroonia selle kohta, et teod ei jõua alati põhimõtetele järele, aga nagu selgus, nii ongi. Mida kõvemini lokku lööd ja mida osavamalt manipuleerid, seda tegijam oled. Ilmselt sellesama naiivsuse pärast sain ka ühe kaheteralise komplimendi: "Küll on tore, et noored inimesed ka [kustutatud turvapõhjustel]!". Ütlejaks minust vaid paar aastat vanem inimene. Ja teine asi, mis mind natuke kurvaks tegi, oli see madalama ühisnimetaja otsimise teema. Mulle meeldib eeldada, et lisaks sellele, et inimesed on ilusad ja head, on nad ka targad. Tundub kuidagi üleolev ja ülbe eeldada, et kõik on lollid, ja siis sellest lähtuvalt tegutseda. Kuigi eks nii mõnigi motiiv sai sellevõrra jälle selgemaks.

Inimene õpib kogu elu ja kõik see muu...:-S

Nagu oligi arvata

Vähemalt praegu tundub, et magus leib ei lähe mitte. Panin katseeksemplari sisse rosinaid, kuivatatud aprikoose, kuivatatud datleid ja kuivatatud kirsse, mis kõik said leotatud Vanas Tallinnas. Lisaks veel piparkoogimaitseainet ja purustatud pähkleid. Ja kuigi väljatulnud asi halb ei ole, ei tekita see minus ka ülemääraselt positiivseid emotsioone, võib-olla kui lõhn välja arvatud.

Keks tuli peale

Teate, mind on viimased kolmveerand aastat vist juba vahelduva eduga ohjeldamatult idioodiks sõimatud, seega ei saa ma praegu keksimata jätta, et vähemasti mingeid mõttetuid fakte ma siiski tean ja puruloll seega pole. Link.

Magusast leivast

Kui Anonymouse emaga sai leivakoolitusel käidud, siis mõtlesime, et võiks sel aastal jõulud sõna otseses mõttes muinasjutuliseks teha: kingituseks sätiks kokku Punamütsikese korvikese, kus sees isetehtud vein (siider pigem), moos ja puuviljadega magus leib. Ja see mõte tundus äraütlemata lahe. Aga nüüd on aeg sinnamaale jõudnud, et oleks aeg katsetama hakata, mismoodi seda leiba teha, ja no NIIIIIIIII külmaks jätab see magusa leiva mõte, et oioi. Magus võiks siis juba ju kook olla, miks peaks magusat leiba tegema? Rosinaleib on mo meelest ikka täiega mõttetu asi, rosinasaiast veel saab aru... Eks see muidugi näitab, minu labast maitset - kuskil keegi ka kirjutas, et soolase ja magusa kombinatsiooni talumine käib mõnele üle jõu. Ma võin järjest vürtsikilu ja jäätist küll süüa (tavaliselt tahangi, sest palju magusat ajab kere heledaks ja siis on suutäis soolast nagu rusikas silmaauku), aga näiteks verivorst ja pohlamoos jätavad mind täiesti külmaks. Ma söön sellisel puhul kõigepealt verivorsti ära ja siis nokin pärast moosi peale. Mulle muidugi nagunii väga ei meeldi toitude "segamine" - kes minuga lõunal on käinud, teavad, kuidas esialgu koos olnud toidust tekivad taldriku tühjenedes eraldiolevad saarekesed. Ja keskmises toidukohas pakutav kaste (tavaliselt kõige lihtsamad jahukastmed) on üldse vaid toidu määrimiseks tehtud, kasu ta'st pole. :-D

Aga kui nüüd teemasse tagasi tulla, siis ainus magusa leiva mõte, mis mulle enam-vähem tore tundub, on pähkli-mandli kombinatsioon. Natuke olen mõelnud ka alkoholis leotatud kuivatatud puuviljade peale, aga see kaldub jälle sinna rosina poole, mis mind eriti ei eruta. Aga eks ma natuke veel mõtlen sellele, õhtul poes annab kaubavalik ka piirid ette muidugi... Kui kellelgi on mingit head ideed magusa leiva jaoks, siis kommentaarige, palun.

Sidur, pidur, gaas, gaas

Minu puhul pigem sidur, sidur-sidur, natuke gaasi, sidur, pidur, sidur, sidur, natuke gaasi jne. No tegelt ma muidugi liialdan mishirmus, aga sellegipoolest on mo lemmikpedaaliks sidur. Kui gaasipedaalilt võtan suurima heameelega jala ära, siis siduri juures on jalg pidevalt valves. Ei oska arvata, kuskohast mul see kiiks pärit on, võimalik, et olen lihtsalt ülemäära vasakjalgne. Aga vähemasti on hea näha, et iga korraga läheb sõitmine paremaks, kuigi julgust oleks kuskilt juurde vaja: linnas ma ikka kuidagi ei taha üle 40 sõita ja maanteepeal hakkasid 80 juures juuksed püsti kerkima (ma olen nagu see kilpkonn, kes tigude käest peksa sai - kõik käib nii kiiresti). Auto suutsin välja suretada vaid ühel korral, muidu hakkas juba see ristmikule hiilimine välja tulema. Ja uusi asju tohib korraga proovida vaid ükshaaval - kaugtulede peale panemine ja maha võtmine ajasid mingil hetkel ikka väga segadusse. Niipalju siis sellest paljureklaamitud naiste multitasking-oskusest. :-S

Aga tegelt olen ma endaga üsna rahul - vaikselt, aga kindlalt hakkavad asjad meelde tulema ja kui ma suudaks veel edukalt kombineerida julgust ja rahulikkust, siis võiks öelda, et eesmärk saavutatud.

Vanaduse võlud

Rohkem kui üks kord olen end tabanud õnnelikult mõttelt, et küll on alles lahe, et vanuse suurenedes saan järjest paremini oma "vanadega" läbi. Vanade hulgas siis nii vanemad vennad, ema-isa, muud perekonna-suguvõsa vanemad inimesed. Mitte, et me oleks kunagi hirmus halvasti läbi saanud, vastupidi, aga lihtsalt me ei suhelnudki osadega. No ühisosa nappis lihtsalt...

Postituse ajendas noorema vanema venna telefonikõne, mis siiani muhelema paneb. :-)

Piduline

Eilne päev oli hoolimata kehvast algusest üsna piduline. Naabruses oli sünnipäev, mistap vooris päev läbi palju rõõmsaid inimesi lähipiirkonnas. Lisaks oli lähisugulasel seatinapulmapäev. Väga lustlik. :-)

Varuosasid vaja

Olen praeguseks jõudnud järeldusele, et mo pea on ilmselgelt vigane ja tuleks välja vahetada. Eile õhtul ähvardama hakanud peavalu puhul tegin järjekordse strateegilise vea ja jätsin tableti võtmata. Tulemus oli muidugi tagantjärgi tarkuse kohaselt igati loogiline - millalgi öösel ärkasin varbaidkrimpsutavaajava peavaluga. Siis muidugi läks veel mingi aeg, et ma suudaks end voodist välja veeretada, vannituppa lohistada ja tableti alla neelata. Ja siis tuli jälle varbakrimpsutamise aeg, mil sain vähemalt pool tundi kuulata, kuidas elukas end salaja kratsib*. Nüüd on aga siiani siuke ebamääraselt tuikav pea ja uim. Niisiis - vahetuspea, palun. Soovitavalt garantiihinnaga.

- - - - - - - - - - - -
*Päeval ta enamasti magab ja õhtuti röögitakse ta peale koleda häälega, et ei tohi. Elukas on nimelt hüperallergiline (ainus liha, mida süüa võib, on lammas ja kuna seda saab üsna harva, siis ta magu eriti seda ei kanna) ja muidu õrnake. Möödunud talvel tehtud kõrvaop oli just sellepärast, et ta oli kõrvu kratsides miskit veresoont vist kahjustanud, nii et kõrv läks paiste ja veri valgus kuskile jne, ma täpselt neid tehnilisi asjaolusid ei tea.

Seitse seksikat meest

Ei saa minagi seda tükki tegemata jätta. Siis on kohe hea endalgi teinekord vaadata. Samas ei hakand siia "pärisinimesi" lisama, las jääda kõik kenasti fantaasiamaale.

Esimene on loomulikult Hugh, ei tekkind kahtlustki hetkeks.

Järmine on Alan Rickman, mis sest, et ta üsna vana juba praeguseks, selle häälega võiks ta kasvõi tuhandeaastane olla.

Johnny Deppi puhul natuke kahtlesin - ta on rohkem siuke lahe või nunnu või muidu vahva/kiiksuga, aga otsustasin, et kui Google annab esimese kolme pildilehekülje puhul kasvõi ühe seksika pildi, siis ta siia tuleb. Leidsingi:

Christian Bale - selline nagu "Equilibriumis" ja "Prestige'is".

John Cusack on ka natuke nunnu poole kaldu, aga kuna ta mingi nurga alt meenutab mulle natuke Alan Rickmani (ärge küsige, ma kaldun nägema sarnasusi kohtades, kus teised seda üldse mitte ei näe), siis tuli sealt see puuduv pool punkti. :-)

Gary Oldman on kah rohkem siuke äge tüüp, mitte ilmtingimata seksikas, aga siiski...

Ja Anthony Kiedise puhul mulle meeldib ta stiil (rohkemgi mehi võiks palja ülakehaga ringi silgata :-)), rääkimata RHCP muusikast.


Meem on levinud kulutulena üle naisblogosfääri, aga oleks ometigi tore, kui mehed analoogse asja teeksid (naiste kohta siis). Ma küll heameelega uudistaks...